Ahjuküte on looduslähedane kütmisviis. Puud põletades eraldub loodusse sama hulk süsinikdioksiidi nagu puu pehkimisel. Küte hõlmab kodu energiavajadusest umbes poole. Vee soojendamine on viiendal kohal. Ülejäänu ehk kolmandik kodu energiavajdusest kulub elektrilistele kodumasinatele ja valgustusele. Ahjuküte ei asenda täielikult elektritarbimist.
Ahjuküte on kindel valik. Soojustsalvestav ahi töötab hoolimata tormidest, elektrikatkestustest ja muudest jaotusvõrguhäiretest.
Enam kui miljonis Soome eramajas on küttekolle. Ahjuküte valitakse sageli alternatiivseks soojusallikaks. Elektrile lisaks puitu kasutavad majapidamised säästavad elektrikütte kulude arvelt umbes 15 protsenti ehk 1700 kWh kütteperioodi kohta.
Ahjuküte annab parima tulemuse, kui kasutada masiivseid, soojustsalvestavaid küttekoldeid. Neil on suur kasutegur ja neisse salvestunud soojus vabaneb ruumi ühtlaselt ja pika aja jooksul.
Kütteks kasutatav puu
Küttepuuks soovitatakse kasutada aasta aega kuivanud puud. Kevadel lõhutud puud võivad olla sügisel kütmiskõlblikud, kuid aasta aega kuivanud puud on kindlasti piisavalt kuivad.
Küttepuud kuivavad paremini, kui õhk saab liikuda läbi puuriida. Riitade alla tuleb panna aluspuud, et küttepuud ei oleks kontaktis maapinnaga. Riidad ei tohi puudutada üksteist, kuid tavaliselt toetatakse need keppidega üksteise vastu.